1.            Eestisiseseid piiranguid doonorite valiku osas ei ole.

2.            Doonorid, kes põevad COVID-19 verd loovutada ei või.

3.            Kui doonor on COVID-19 läbi põdenud võib ta verd loovutada 14 päeva pärast sümptomite kadumist või negatiivset RNA testi.

4.            Kui doonor on kokku puutunud kinnitatud COVID-19 diagnoosiga inimesega võib ta verd loovutada 14 päeva pärast kontakti haigega või pärast seda kui 10. päeval on SARS-CoV-2 PCR test olnud negatiivne.

5.           Riskipiirkonnas (riigid, kus koroonaviirusesse nakatumine on 150 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta või kõrgem) reisinud doonorite osas võib loovutamise keelud ühtlustada riiklike liikumisvabaduse piirangutega, mis on kirjeldatud siin https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele.

Piirangud seoses COVID-19 vaktsiinidega:

-              Pärast vaktsineerimist nõrgestatud viirusega (siia kuuluvad paljunemisvõimelised viirusvektoril põhinevad vaktsiinid) – vere loovutamine lubatud 4 nädala pärast.

-              Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, paljunemisvõimetu viirusvektoril põhineva vaktsiiniga (siia kuuluvad VAXZEVRIA (endine COVID-19 Vaccine AstraZeneca) ning COVID-19 Vaccine Janssen, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (siia kuuluvad Pfizer/BioNTech, Moderna) – vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.

-              Kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati – vere loovutamine on lubatud 4 nädala pärast.

Vastavalt Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2004.a direktiivile 2004/33/EC on isikul keelatud verd loovutada 28 päeva jooksul pärast naasmist piirkonnast, kus esineb Lääne-Niiluse viiruse ülekandmine inimestele. Sellel ajavahemikul ei tohi olla ilmnenud haiguse kliinilisi sümptomeid  (gripitaolised haigusnähud, entsefaliidi või meningiidi kahtlus).

ECDC ja WHO andmetel esineb Lääne-Niiluse viirusnakkuse nakatumise risk aastaringselt  Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos ning järgmistes riikides ja regioonides Euroopa piirkonnas (tavaliselt juuni – detsember): http://www.ecdc.europa.eu/en/healthtopics/west_nile_fever/West-Nile-fever-maps/Pages/index.aspx

Malaaria leviku piirkonnast saabumisest peab olema möödunud 4 kuud. Siis saame teha malaaria vastaste antikehade testi. Kui see on negatiivne, siis võib tulla ka verd andma. Kui testi tehtud ei ole, siis on vereloovutamine lubatud peale 12 kuud, kui ei ole esinenud malaaria sümptome.

Malaaria leviku piirkonnad:http://www.cdc.gov/malaria/travelers/country_table/i.html