Alates 2024. aasta märtsist on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientidel võimalik anda laborianalüüse mugavalt enda kodulähedases haiglas, mis muudab patsiendi raviteekonna kiiremaks, mugavamaks ja nende vajadusi arvestamaks. Kui senine praktika nägi ette, et Kliinikumis ravil käiv patsient annab eriarsti poolt määratud laborianalüüsid ka Tartus, siis nüüd on Kliinikumi ja teiste Lõuna-Eesti haiglate laborite koostöös seda võimalik teha kodulähedases haiglas: Võrus, Valgas, Põlvas, Viljandis ning vastupidi. Nii arvestatakse raviteekonnal senisest enam patsiendi ajakuluga ning terviseseisundi keerukusega.
Alates 2024. aasta veebruarist on Tartu Ülikooli Kliinikumis kasutusel navigatsioonirobotid, mis aitavad patsiente ja teisi külastajaid soovitud asukoha leidmisel. Lindaks ja Kaleviks ristitud kaks teejuht-robotit juhatavad patsiendi kompaktses, ent samal ajal suurte vahemaadega haiglahoones õigesse kohta. Robotid näitavad suunda L. Puusepa 8 maja 1. korrusel. Kui otsitav koht asub mõnel teisel korrusel, juhatab robot patsiendi või tema saatja õige liftialani. Kalev ja Linda on kiiresti teeninud laste tähelepanu ja nende olemasolu on ka eakamatele külastajatele teada. Robotid kedagi naljalt ükskõikseks ei jäta ja väike üllatusmoment vaikse muusikapala ning kiisusilmade abil on alati kindlustatud.
Palliatiivravi osakonnas hospiitsravil viibivad patsiendid tulevad sinna osakonda elama kuni surmani. Just nimelt elama, mitte surema. Palliatiivravi personal on teinud väga palju selleks, et keskkond selles osakonnas oleks hubane ja kodune, erinev tavapärasest haiglaruumist. Osakonna koridoris mängib mahe muusika, seinu kaunistavad loodusfotod ja maalid, ruumides on kasvama pandud toataimed, tomatid ja erinevad ürdid. Isegi akvaariumi koos sulistavate kaladega leiab sealt osakonnast. Patsientidele on loodud võimalused tuua kodust kaasa armsaks saanud esemeid, toalilli, pilte ja kõike muud, mis patsiendi enesetunnet toetab. Lisaks siseruumidele on palliatiivravi osakonnal ka ilus õueala, kuhu voodiravi patsiente viiakse ka koos voodiga. Ning kui õue minek ei ole võimalik, aga patsienti kurvastab, et ta pole veel sellel aastal lund saanud katsuda, siis ega see ka katsumata ei jää – lumi tuuakse neerukaussidega tuppa ja patsient saab lausa mitu lumememme nendest meisterdada.
Juturobot, mis Kliinikumi kodulehel kiiresti ette hüppab, annab patsiendile võimaluse saada mugavalt vastuseid oma küsimustele või otsitud infole. Märksõnad: kiirus, lahendustele orienteeritus, mugavus, turvalisus, kompetentsus. Olen juturoboti abi küsimustele vastuste saamiseks ise korduvalt kasutanud ja mitmeid kordi mõelnud, miks seda võimalust juba varem ei ole keegi loonud :). Vastused reaalajas antakse ülikiiresti või siis teavitatakse, kui vastuse leidmisega läheb rohkem aega. Vastajate kompetentsus tekitab turvalisust ja kindlust, et rumalaid küsimusi ei ole ja alati on olukorrale võimalik lahendust leida. Kindlasti on patsientidele mugav, et osad vastused on juba KKK kirjas.
Kliinikumi juturoboti projekt sai alguse vajadusest tõhustada suhtlust pöördujate ja Kliinikumi spetsialistide vahel, kuna korduvad infopäringud ja küsimused loovad sageli pikki ooteaegu infotelefonidel ning suurendavad töötajate koormust. Juturobot on loodud vastama kõikidele pöördujatele, sõltumata vanusest või küsimuste sisust. Lisaks terviseinfole jagab juturobot ka Kliinikumiga seotud spetsiifilist infot, nagu haigla töökorraldus, osakondade ja spetsialistide kontaktid ning vastuvõtuaegade broneerimise võimalused. Juturobot on mugav lahendus neile, kes eelistavad internetisuhtlust, ei saa või ei soovi kontaktinteraktsiooni, samuti terviseärevusega inimestele, kes vajavad usaldusväärset teavet viivitamatult.
Kliinikumi kogukonnakooli eesmärk on edendada terviseteadlikkust ja tugevdada sidemeid kogukonna ning haigla vahel. Kogukonnakool pakub mitmekülgseid tegevusi eri vanuserühmadele, sealhulgas õppepäevi koolinoortele, tervise töötubasid nii töötajatele kui ka kogukonna liikmetele, eakatele suunatud praktilisi teadmisi ja oskusi ning veebipõhist õpikeskkonda.
Tänuväärne võimalus enda teadmiste täiendamiseks, mis igapäevaelus tegelikult ununevad. Õpikeskkond on kergesti Kliinikumi avalehelt leitav ja olemasolevad teemad on väga asjakohased. Kõige rohkem olen kasu saanud liikumispauside õpetustest kontoritöötajatele. Minu enda igapäevatöö on valdavalt seotud arvuti kasutamisega ja sellest tulenevalt vajan neid õpetusi kõige rohkem. Oleme kolleegidega teinud harjutustest igapäevase harjumuse ja eriti hea on neid õpetusi järgida video vahendusel. Veel tahan esile tuua õpetuse esmaabi sammudest. Oma varasema töö tõttu tean, kui oluline on, et inimesed teaksid, kuidas abi vajavana või abi andjana käituda. Õppematerjal on esitatud loogilises järjekorras ja on arusaadava sisuga.
Lastekliiniku neurorehabilitatsiooni uurimisgrupp dr Anneli Kolgi juhendamisel on välja töötanud ja kasutusele võtnud uued meetodid, et muuta lastekliinik lastele sõbralikumaks ja meeldivamaks kohaks vähendades laste haiglahirmu ja valu taju meditsiiniliste protseduuride ajal. Lisaks 3D holograafilistele lõbusatele tegelastele (soetatud Lastefondi toetusel) on nüüd kasutusele võetud ka humanoidrobot Pepper, kes lapsega suhtleb ja juhib seeläbi tähelepanu protseduurilt kõrvale. Lapsed, kes vajavad nõelaga seotud protseduure, saavad ise võimaluse otsustada, kas hirmu eemale hoidmiseks vaadata hologramme või suhelda robot Pepperiga.
Nii hologrammide kui ka Pepperi kasutamise tagasiside on olnud väga positiivne nii lastel, lapsevanematel kui ka õdedel, kes protseduure teostavad. Laste hirm on vähenenud, nad on protseduuri jooksul rahulikumad ning õdede töö on seeläbi efektiivsem ja vähem stressi tekitav. Tänaseks on meeskond alustanud ka eestikeelse robot Pepperi kaasamist laste taastusravi protsessis, et parandada laste suhtlemisoskusi ja vältida vaimse tervise probleemide kuhjumist. Treeningute tulemusel suurenes laste suhtlemisjulgus, täienes sõnavara ja arusaam, kuidas olla sotsiaalselt aktsepteeritav. Laste haiglahirmuga tegelemist peavad oluliseks ka arstitudengid. Nii on Pepperi arendamisel ja laste heaolu parandamisel kliinikumis abiks 4 arstitudengit, mis loodetavasti tagab edaspidi noorte kolleegide järjepideva hooliva suhtumise laste ravi ja tervise küsimustesse ja Kliinikumis uute kaasaegsete meetodite kasutusele võtmisesse.
Tartu Mänguasjamuuseum avas 28. juunil dr Jaanika Kuld algatusel lastekliinikus mänguasjanäituse Sõbrad mänguasjamuuseumist. Näitus on mõeldud rõõmustama lapsi, kes peavad pikemat või lühemat aega haiglas viibima. Ka haiglaõpetaja on lastega teinud külastusi näitusele. Näitusel on välja pandud karud ja nukud, autod ja klounid, lauamängud ja mitmesugused toredad mänguloomad Mänguasjamuuseumi kogudest. Lisaks näituse imetlemisele on võimalik sirvida mänguasjamuuseumi raamatuid ja värvida mängukarude poolt välja valitud värvimislehti. Mänguasjamuuseumi näituse üles panek lastekliinikus on aidanud muuta haiglakeskkonda lapsesõbralikumaks.
Südamekliiniku 1. kardioloogia osakonnas muudeti ravi- ja töökorraldust selliselt, et võimaldada kiirelt ravi saada patsientidel, kes muidu ootasid ravijärjekorras mitmeid kuid. 1. kardioloogia osakonna päevaravis teostatakse nüüdsest kardioversioone, südamestimulaatorite paigaldamist ja vajadusel ka intravenoosset ravi (näiteks rauaasendust). Päevaravisse tuleb patsient protseduurile hommikul ja saab samal õhtul juba koju – mugav, patsiendisõbralik ja efektiivne lähenemine tervishoiusüsteemis.
Sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakond kasutab alates selle aasta veebruarikuust tehisintellektil põhinevat Eestis ainulaadset patsientide kukkumise ennetamise ja tuvastamise süsteemi.
rakendamiseks valiti Kliinikumis osakond, kus ravil viibivad enamasti eakad patsiendid, kelle kukkumisrisk ja kukkumisemäär on kõrge. Süsteem töötab IT programmi ja nutitelefoni koostöös, mille käigus seadistatakse igal voodikohal vastavalt vajadusele 4 alarmitüüpi - patsiendi voodist lahkumine, patsiendi aktiivne liigutamine voodis, patsiendi kukkumine ja patsiendi pikenenud WC-s viibimise aeg. Seejärel tuleb töötaja nutitelefonile alarm, kes saab sellele kiiresti reageerida ja kontrollida, kas patsiendiga on kõik korras.
tehisintellektiga on tänaseks edukalt juba ära hoitud mitmeid kukkumisi ning suurendatud patsiendiohutust osakonnas. Lisaks on heameel tõdeda, et pärast 6-kuulist projektiperioodi on osakonnal võimalik süsteemi kasutada igapäevase töövahendina patsiendiohutuse tagamisel.
Veidi üle aasta tagasi alustati psühhiaatriakliinikus sõltuvushäiretega patsientide grupikohtumistega, mis on alternatiiviks seni Eestis ja mujal pakutud religioossele 12-sammu (AA) programmile. Grupikohtumised viiakse läbi sõltuvushäirete keskuses SMART Recovery (Self-Management & Recovery Training) põhimõtetel ja toetavad patsiente kainuse hoidmisel. SMART Recovery põhimõtted on tõenduspõhised ja keskenduvad neljale olulisele teemale: osaleja motiveeritus kainuse hoidmisel, toimetulek tungidega, oskus juhtida ennastkahjustavaid mõtteid, tundeid ja käitumist ning liikumine tasakaalukama ja tervislikuma elustiili poole.
Grupikohtumistel osalemine on patsientidele tasuta ja vabatahtlik. Grupikohtumisi viib läbi innukas meeskond vabatahtlikult õhtustel aegadel. Patsientide positiivne tagasiside, edulood ja jätkuv nõudlus motiveerivad SMART Recovery meeskonda regulaarsete grupikohtumistega jätkama, et anda lisaks igapäevatööle täiendav panus patsientide toetamisel.
Maarjamõisa mängupark rikastab Maarjamõisa meditsiinilinnakut ning on mõeldud kasutamiseks erivajadustega lastele ja noortele, samuti kõigile teistele värskes õhus tegutsemisest rõõmu tundvatele inimestele. Pargi kinkis Kliinikumile Lastefond ning see asub L. Puusepa 2 maja taga pargis. Lastele mõeldud mängualale on rajatud ratastooliga ligipääsetav ronimislinnak, kiik ja mitmekülgsete võimalustega liivakastiala ning eraldi ronimisrõõmu pakkuv kerakala. Pargis on ka pingid, kus saab mõnusasti aega veeta, raamatut lugeda või pargis lustival lapsel silma peal hoida.
Tartu Ülikooli Kliinikumis toimuvad regulaarsed töötoad, mis oma praktilise lähenemisviisi tõttu on saanud oodatud sündmuseks nii patsientide, Tartu linna elanike kui ka Kliinikumi oma töötajate hulgas. 2024. aastal on toimunud näiteks tervisenäitajate töötuba, eraldi naiste ja meeste tervisetuba, diabeedi, toitmisravi, elustamisaparaadi kasutamise, südametervise, silma- ja kõrvatervise ning vaimse tervise töötuba.
Töötubades pakuvad Kliinikumi töötajad tervisenõu, õpetavad uusi oskusi tervise hoidmiseks ja edendamiseks ning mõõdavad temaatiliselt tervisenäitajaid. Kliinikumi töötubadesse on oodatud kõik ning osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda - tule lihtsalt kohale ja tee heategu oma tervisele. Töötoad toimuvad enamasti L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval.
Kliinikumi ambulatoorse taastusravi osakonnas võeti kasutusele uudne kaugteenus, et parandada südamehaigete patsientide taastusravi kättesaadavust ja võimaldada patsientidel taasturavis osalemist elukohast lahkumata või enda poolt valitud asukohas. Seni pidid patsiendid 3-kuulise taastusraviprogrammi läbimisel käima iganädalaselt 2-3 korda nädalas tööajal Kliinikumis füsioterapeudi juhendatud treeningutel. Uudse lahenduse puhul on patsiendil vajalik Tartusse tulla vaid 2 korda: taastusravi alguses ning lõpus koormustesti läbimiseks ning arsti ja füsioterapeudi vastuvõtuks. Vahepealsed treeningud, nõustamine ja konsulteerimine toimuvad kaugjälgimise ja vastuvõttudena kokkulepitud aegadel videosilla vahendusel.
Tänaseks on südamehaigete taastusravi kaugteenusel osalenud ligi 200 patsienti. Patsiendid hindavad väga selle teenuse mugavust ja paindlikkust. Sel aastal Kliinikumis läbiviidud uuringust selgus, et kaugteenusena pakutav südamehaigete taastusravi on sama efektiivne kui kontaktteenustena osutatav taastusravi. Samaväärselt paranesid nii kaugteenusel kui kontaktteenusel olevate südamehaigete patsientide kliinilised näitajad ja elukvaliteet. Uue teenuse kasutusele võtmisega on Kliinikumis suurenenud ägeda müokardi infarkti järgselt taastusravil osalenute hulk 7%-lt ca 20%-ni.
Sisekliinikus loodi kõigile Eesti patsientidele, nende lähedastele ning ka teistele teemast huvitatule uudne tõenduspõhise infoga diabeediportaal. Portaal pakub usaldusväärset ja ajakohast informatsiooni ning on oluline tugipunkt neile, kes selle haigusega peavad silmitsi seisma. Lisaks usaldusväärsele sisule on diabeediportaalist võimalik leida infot teenuste, hüpokoera, emotsionaalse toimetuleku, nõustamise jpm kohta.
Diabeediportaali avalik tutvustus toimus 2023. aasta novembris ning aasta jooksul on portaali külastanud enam kui 10 000 inimest. Diabeediportaal on aidanud tõsta teadlikkust diabeedi ennetamisest ja ravist, pakkudes patsientidele turvatunnet ja teadmisi, mis toetavad nende igapäevast toimetulekut haigusega.
Selleks, et õed ja hooldajad ei liiguks ära oma tööpostilt, loodi Kliinikumis uus üksus: patsiendi saatjate üksus sisevedudeks. Patsiendid, kes vajavad transporti osakonnast välja uuringutele, arsti vastuvõtule või teise osakonda, saavad nüüd enda saatjaks spetsiaalselt koolitatud töötajad ning mugava ja turvalise teenuse. Patsientide saatjate käsutuses on spetsiaalne varustus, mis teeb tooli- ja raamitranspordi kiireks ning mugavaks. Uus teenus on andnud palju positiivset tagasisidet nii patsientidelt kui ka kolleegidelt.
Palliatiivravi osakonna meeskond on juurutanud oma osakonnas südamliku traditsiooni - mälestusüritused osakonna patsientide lähedastele. See on päev, kus meenutatakse patsiente, kes meie seast siin osakonnas on lahkunud ning toetatakse nende lähedasi. Lähedaste tagasisidest ajendatult on algselt ühekordsest sündmusest saanud regulaarsed sündmused.
Lastekliiniku neonatoloogia osakonnas loodi koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga õppevideo meie kõige pisemate patsientide lapsevanematele, mis õpetab osalema neid oma lapse raviprotsessis ning toetama oma last leebetel, kuid tõenduspõhistel meetoditel protseduurivalu leevendamisel.
Riia 167 hoone peaustele paigaldati patsientide tagasiside alusel ning statsionaarse taastusravi osakonna füsioterapeutide osalusel selline automaatika, mis peauksed avab viipamise teel või kergelt ust tõmmates/lükates. Uus automaatika lihtsustab oluliselt liikumisraskustega inimeste võimalust iseseisvalt majja siseneda ja väljuda. Uksed püsivad lahti ka kõige aeganõudvama majja sisenemise korral ja ei ohusta liikumisraskustega inimest. Lisaks hõlbustavad abivahenditega liikumist ukselävedele paigaldatud kallakud. Riia 167 hoone on nüüd oluliselt patsiendisõbralikum, võimaldades kõigil mugavalt ise nii ravile tulla, haiglaravil viibides õues käia kui ka ohutult koju naasta.
Lisainfo: patsientidenoukoda@kliinikum.ee